Blogi

Raamatukogude reform Pärnu-Jaagupi raamatukogus

Raamatukogude reformist Põhja-Pärnumaa vallas möödub varsti aasta. See on olnud muutuste aeg nii raamatukoguhoidjatele kui ka lugejatele-kasutajatele. On võitjaid ja on kaotajaid, on positiivset, on negatiivset. Ei hakka siinkohal peatuma sellel, et reformi tulemusel on väiksemad raamatukogud avatud vaid paaril- kolmel päeval nädalas. See käib kindlasti selle reformi negatiivse poole alla. Pärnu-Jaagupi raamatukogu vaatenurgast on aga positiivne see, et uus juht ja uued töötajad on toonud kaasa uuenduslikke ideid, mille toel on muutumas ka Pärnu-Jaagupi raamatukogu. Kõige suurem muutus on see, et lapsed ja noored on saanud päris oma ruumi. Kui siiani olid nad surutud avariiulite saali tagaossa, siis nüüd on nende käsutuses endine lugemissaal, mis on ka sisustatud lastepäraselt. Täiskasvanud omakorda saavad lugeda perioodikat või toimetada arvuti taga endisel Avatud Interneti Punkti alal. Selline jaotus oli tingitud valdavalt kahest aspektist: esiteks kui me soovime, et ka paarikümne aasta pärast oleks meil lugejaid, siis me peame paratamatult rohkem investeerima lastesse ja noortesse, avardama nende võimalusi ja püüdma neid meelitada kirjanduse juurde.
Ilmselgelt ei taha me unarusse jätta meie praegust täiskasvanud lugejat ja soovime teha kõik selleks, et ka nemad tunneksid end raamatukogus mugavalt. Teadaolevalt on meie raamatukogu asukoht selline, et koolilastel on siin väga hea aega parajaks teha enne huviringe ja busse. Seega suur laste arv raamatukogus peale tundide lõppu on üsna tavaline. Siit ka probleem täiskasvanute jaoks -raamatukogus on tihti üsna lärmakas. Ja siit ka teine ümberkorralduse põhjus – nüüd saavad täiskasvanud neile loodud alal toimetada lastest sõltumatult. Iga muutus ja ümberkorraldus tekitab peaaegu alati vastuseisu. On neid, kes kiidavad selle heaks ja ka neid, kes uue olukorraga rahul pole. Loodame siiski, et läbiviidud muutused on lõppkokkuvõttes meelepärased kõigile.
Reformiga muutus ka lahtiolekuaeg – raamatukogu on avatud hommikul kella kümnest. See muutus on end igati õigustanud: kaugemal elavad inimesed, kes tulevad alevisse kauplusesse või arsti juurde, saavad oma käiguga ühendada ka raamatukogu külastuse.
Positiivne muutus on ka see, et on võimalus operatiivselt raamatukogude vahel raamatuid vahetada. See tähendab, et kui Pärnu-Jaagupi (või mõnes muus raamatukogus) soovitud raamatut ei ole, aga see on olemas mõnes teises valla raamatukogus, siis on lugejal see võimalik ikkagi saada. Tõsi, kui tegemist on valla kaugemas servas oleva raamatukoguga, siis peab lugeja paratamatult arvestama võimaliku ooteajaga. Raamatuid oli võimalik vahetada ka enne reformi, kuid praegu, kui direktor sõidab kord nädalas läbi valla raamatukogud, toimib see palju kiiremini. Seda võimalust on kasutatud väga palju ja väga erineva kirjanduse osas.
Sisustamisel on ruum, kus saab tööd teha nii üksi kui ka väiksema grupiga. See annab külastajale rohkem võimalusi segamatult pidada koosviibimisi või teha tööd individuaalselt.
Kõik siin maailmas on pidevas muutumises ja kuigi raamatukogusid peetakse üldiselt konservatiivseteks asutusteks, ei saa ka meie jääda toppama ühe koha peale. Rahvaraamatukogu täna ei ole kindlasti enam see, mis ta oli kümme, kakskümmend või rohkem aastat tagasi. Tahes-tahtmata peame kaasa minema uute vajaduste ja nõudmistega. Loodame seda teed igas mõttes käia koos Teiega, kallid lugejad!

Raamatukoguhoidja Urve

Miks on lugemine mõnus

Kuulen üsna sageli ütlemist, et mina küll loeks, aga aega ei ole. On täiesti  ilmne, et ööpäevas on aega võrdselt, ikka ja alati 24h, ei rohkem ega vähem. Mitte mingi trikiga aega juurde ei võlu, aga küllap on meil kõigil väikenegi võimalus aega endale võtta. Kes milleks võtab, on valikute küsimus. Minu üks valikutest on lugemine, sest lugeda on mõnus! Mõtisklen veidi, mis teeb lugemise minu jaoks mõnusaks?!

Kõige lihtsam on öelda, et meeldib, lugemine on hea ajaviide ja raamatukoguhoidjal on kirjandusega kursis olemine vajalik. Kui aga hakata sügavuti mõtlema, siis lisandub neid väikeseid nüansse, mis teevad lugemisest tõeliselt toreda nauditava tegevuse, palju rohkem.

Esmalt on raamatu valimine väga mõnus tegevus. Vaatan riiulis asetsevat raamaturivi, loen pealkirju, silitan kaanepilte, täna võib kõnetada kutsuvalt üks pealkiri, homme hoopis teine, ülehomme kolmas, kuid valiku võimalus ja raamatu lõhn on alati lummav. Valimisele aitab kaasa ka meeleolu, trendid, kaanepilt, see tekstuur, mida käe all tunnetan ja veel palju väikeseid detaile, mis loovad lõpuks selle tunde, et raamat peab minuga koju kaasa tulema.

Teiseks, tekkinud küsimuste laviin, see teada tahtmine, mis paistab juba raamatu kaanelt vastu, kuid millele vastust ma enne lugemist kindlasti ei tea. Oleks ju põnev teada, miks on mõne raamatu pealkiri romantiliselt luuleline, teine aga pahaendeliselt kurja kuulutav, kolmas lihtsalt üks sõna, millest ei oskagi midagi oodata? Mis ajendas kirjanikku raamatut pealkirjastama just nii, nagu ta seda on teinud? Millele kirjanik mõtles, kui oma lugu kirja pani, kas ta muigas oma mõttevälgatuse üle, või oli üllatunud, et ta nii mõelda oskas?  Kust loo idee tuli, kes inspireeris, kas ta teadis juba loo alguses, mis ühe või teise tegelasega juhtub? Seda kõike oleks põnev teada! Kui raamat alati ei annagi vastuseid, siis pärast lugemist oskan tekkinud küsimuste suunas mõelda.

Kolmandaks on mõnus see õhin ning tunne, milles segunevad soov teada saada ja mõnus argipäevast ära olemine oma lemmikus tugitoolis. Aeg raamatu, sooja pleedi ja kakaoga, on hea juba kujutluspildis, kuid tegelikkuses veelgi parem. Argipäeva askeldustest reaalselt väljaastutud aeg, hingetõmbamise aeg, aeg iseendale – seda vajab igaüks. Kui sellele ajale liita ka pühendumine ühe looja loomingule, on see aeg veedetud eriti hästi, sest selle looja looming on kasutust leidnud, autor on andnud tükikese sellest personaalselt mulle.

Neljandaks on mõnus see lugu, mis hakkab elama oma elu lugeja peas. Mis sellest, et kirjanik on kirjeldanud oma tegelasi, sündmusi, olustikku, maalin lugejana oma peas, ainult mulle omase fantaasiaga ainulaadse pildi. Ainulaadne on ka see õpetus, see sõnum, mille kirjanik on ridade vahele peitnud ja mille saan lugejana üles noppida ning tallele panna just nii nagu mulle tundub. Nii muuseas avardub silmaring, erinevate olukordade mõistmine, suureneb teadmiste pagas.  

Lugemise aeg, nagu ka armastamise oma, avardab elamise aega” , ütleb Daniel Pennac oma teoses „Nagu romaan“ leheküljel 111. Ja nii ongi!

Meeldivaid hetki raamatute seltskonnas!

Raamatukoguhoidja Aili